sula

Kõik inimesed tuleb enda ümbert ära avastada, muidu ei ole elamisel suurt mõtet. Vahet pole, mida sa räägid oma pastakatest või riisist või mida mulle unedes kõrvadesse räägitakse ja kõrvade taha poetatakse.. sa pead ise kogema neid asju, nägema seda punkti, millest need sünnivad.

Küsin endalt päris mitmendat korda, kas see ongi see, mida ma alati tahtnud olen, ilma et olen ise teadnud? See sulatamine. Oma oskustest teadasaamine võib seest päris krõbedaks võtta kohati, aga lõpuks jääb ühesuupoolenaeratus näole. Ja sellisel hetkel taganemisteed enam pole. Challenge accepted. Anna sõrm ja ta võtab terve käe. Ja sa annad, alguses heatahtlikult, siis uudishimust, lõpuks.. aga see on alles algus. Ja mulle meeldib see piir, mis on mängu ja päriselu vahel. Maailm on ümmargune, ära seda kunagi unusta.

tulukesed

Ma vist elan nüüd mõnda aega teest, meest ja muusikast. Like a lady. Ja mu talvesaabastesse tekkisid iseeneslikult augud, mis on võib-olla märk sellest, et võiks paikseks jääda. Teepakk rebeneb pealevaatamisest, uksed vajuvad lahti, uued liigid lendavad akende taga, korraga tundub, et isegi loomad räägivad arusaadavat keelt. Korraks jätsin kõik maise maha. Toidud ja joogid ja uned ja muud segavad faktorid. Tuli meelde P-u tsitaat "Alguses oli ainult piiritus". Läksin tagasi algusesse. Tss! Kuula oma südametukseid.

All doors are open

kui naine ärkab