Viimased kaks päeva on elu olnud matemaatika. Kuigi käed peaksid praegu hullumeelselt üle kalkulaatori nuppude käima ja joonlaud 4D-kujundeid vihikusse triblama, siis on see süümepiinu tekitav postitus praegu väga ennastõigustavalt vale tegevus. Nagu ka kolmemeetrise läbimõõduga laused vähem kui nädal aega enne kirjandit.
Kõik huvitav tuleb jälle kevadega mullast välja. Eile mitte nii väga öösel avastasin John Butler Trio (www.johnbutlertrio.com) Johni 12-keelse kitaara valdamine tekitab kiusatuse ja äratab Idi talveunest. Kuidas oleks, kui ma oskaks ka nii... arvestamata fakti, et ta on sellega umbes terve elu tegelenud.
Viimasel ajal olen teistmoodi. Täna avastasin täiesti juhuslikult ühe inimese, kellel oleks nagu paralleelmaailm minuga. Absoluutseid kattumisi igasugustes eluvaldkondades oli üsna pii ruudus. Värin. Minu inimene? Suunurganaeratus
Uni oli sellist tüüpi nagu parematel päevadel: Maal sõitsid teelaiused traktoriratastega maasturid ja keegi andis mulle ajakirja, kus oli reklaam, et Björk tuleb 4. juulil Eestisse. Hommikul oleks peaaegu esimese asjana seda ajakirja hakanud otsima, elu ja magamise vahel on nii õhuke piir.
Äärmiselt kerge on olla, justkui keegi oleks meelde tuletanud need väärtused, kes teevad sust isiksuse.
poeedi süda
3 tundi tagasi
3 comments:
kuule, neljas juuli oleks nagu veits nadi variant :D.
Just don't forget to hope the R. !
ta on mu unedes juba varemalt 2 kontsertit andnud- üks minu kodus ja teine muusika klassis. Kusjuures viimase puhul oli publik öösärkides.
kolm ei kärise siiski
oh, miks ma midagi vapustavat unes ei näe...
Postitage kommentaar