Kunasest ma kohvitasse kuristiku servale olen hakanud panema? Millisest hetkest must selline mängur sai? Ma ei tea, kas mängur ongi kõige õigem sõna, pigem riskija. Aga kõigele vaatamata pole ükski kohvitass veel kukkunud.. mis tähendab seda, et millegipärast ma pean neid sinna serva peale juurde laduma. Millegipärast pean.
Kui see nii on nagu ma arvan, siis on see alles algus. Õige toon tuleb tasapisi, aga järjekindlalt. Varjud veel otsivad oma õiget positsiooni valguse toetamiseks. Kõigepealt mu kõri põleb seestpoolt ja nüüd köhin kopse välja. Peab vist hakkama teooriat üle lugema..
0 comments:
Postitage kommentaar